Blog

Liiklusmärgi ostu sooritades on klientidel tihti kerge segadus, et mis suuruses märki valida ja kuidas see paigaldamine täpselt käib ning mida on üldse liiklusmärgi paigaldamiseks vaja. Järgnevalt teemegi pisikese kokkuvõtte, mis võiks valikutel veidi abiks olla.

LIIKLUSMÄRKIDE SUURUSGRUPID

Märgid jagunevad suuruse järgi nelja gruppi:

0 grupp	– väga väikesed
I grupp	– väikesed
II grupp	– keskmised
III grupp	– suured

Märgi suurusgrupp määratakse vastavalt  alltoodud tabelis olevatele tingimustele.

Vajaduse korral võib väiksemate märkide asemel kasutada suuremaid.

Märkus 1: Kohtades kus tegemist on lokaalse piiranguga võib erijuhtumitel kasutada piiranguga teelõigule eelnevale ja järgnevale lõigule ette nähtud suurusgrupiga märke (nt ülekäigurada või teeületuskoht).
Märkus 2: Ohutussaartel olevad liiklusmärgid 42, 686 ja 687 paigaldada ühe suurusgrupi võrra väiksemana.
Märkus 3: Kiirustel 90 – 110 km/h paigaldada sõidutee kohale III suurusgrupi märgid.
Märkus 4: VMS märkide kasutamisel peavad need olema ühe suurusgrupi võrra suuremad.

 KILEKLASSID

Liiklusmärgid valmistatakse jäigal alusel kaetuna valgustpeegeldava kilega. Klaaskuulidega kiled on jagatud valgustpeegeldavuse teguri järgi klassidesse RA1, RA2 ja RA3 klassidesse. Suurem number tähendab kilematerjali suuremat valgustpeegeldavuse väärtust.

Lihtsamas keeles võib siis kileklassi valikul arvestada järgmist:

• Tavamärgid, linnas, asulas, parklas on RA1 valguspeegeldava klassiga.
• Maanteedel, ohtlikes kohtades, ülekäigurajad, raudteeülesõidud jne on RA2 kileklassiga kilet.
• Teekohal, teest kaugemal suurtematel viitadel kasutatakse RA3 klassiga kilet. Näide kileklasside erinevusest:   

LIIKLUSMÄRKI VALIKUD 

 Liiklusmärke jagatakse alalisteks ja ajutisteks liiklusmärkideks. 

Ajutisi märke kasutatakse näiteks teetööde läbiviimise korral. Need märgid on alalistest madalamad ja tavaliselt kollase taustaga. Ajutised liiklusmärgid valmistatakse vastupidavast PVC plastikust. Nad on kerged ja ilmastikukindlad, mistõttu on neid lihtne transportida, paigaldada ja hoiustada. Nende paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalseid plastikposte ja kinnitatakse teisaldatavatele alustele.

Alalised märgid on toodetud tsink- või alumiiniumlehtedele. Materjali valikul võib silmas pidada, et alumiiniumlehele toodetud märgid ei roosteta ja tänu sellele kestavad kauem. Seetõttu soovitame mõelda, kus märk tulevikus asetseb- kui on oht, et auto võib liiklumärki näiteks riivata ja kahjustada, siis soovitame vastupidavuse eesmärgil tellida sellistesse kohtadesse alumiiniumlehele toodetud märgid.

Paigaldatakse juba olemasolevale postile(lisatahvlina) või kasutatakse paigaldamiseks kuumtsingitud terastorusid ja liiklusmärgi vundamente, et märk maapinda sängitada.

PAIGALDUSEKS VAJALIK

Liiklusmärgi paigalduseks on vaja erinevaid tarvikuid, mille valik sõltub liiklusmärgi tüübist. Sellest olenevalt tuleks teha ka edasised valikud. 

Kokkuvõtlikult võiks jaotuse teha selliselt:

• Igale alalisele märgile oleks vaja paigaldamiseks 2 klambrit. Vastasel juhul võib märk jääda laperdama.
• Kui märk paigaldatakse kahepoolsena(2 märki selgapidi koos), siis tuleks valida 2 kahepoolset klambrit, ühe märgi kohta.
• Alalise märgi paigaldamiseks vundamendiga, tuleks juurde valida ka lukustusrõngas, mis aitab posti vundamendi külge fikseerida. 

 
Kõik liiklusmärkide tellimiseks vajaliku leiad siit.

Ajutise liikluskorralduse tooted siit.



KUHU PAIGALDADA?

Nüüd kui kõik vajalik on välja valitud, peab selgeks tegema kuhu üldse võib liiklusmärki paigaldada.

Selleks on loodud STANDARD EVS 613:2001/A1:2008, mis räägib täpselt märgi paigalduse kaugusest ja kõrgusest jne. Järgnevad väljavõtted on antud standardist.

• Märgid pannakse nii, et neid ei kahjustaks sõidukid ja need ei takistaks jalakäijaid ega jalgrattureid.
• Märkidega antav teave peab olema nähtav ja loetav nii valge kui ka pimeda ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud.
• Paneku põhjuse lakkamisel tuleb märk kõrvaldada. Liikluse lühiajalisel ümberkorraldamisel võib märgi kinni katta.
• Märgid pannakse üldjuhul teest paremale. Kui aga tundub, et märk võib juhile mingil hetkel olla varjatud, võidakse täiendav märk panna eraldusribale, ohutussaarele, tee kohale, või kui vastassuunas ei ole üle kahe sõiduraja, teest vasakule.

ASULAS

• Teepeenra välisäärest peab olema 0,5 m kuni 2,0 m, suuremõõtmeliste juhatusmärkide 621, 622, 623b, 623c, 63, 64 ja 671a korral 0,5 m kuni 5,0 m. Tee kõrvale pandud märgi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest, teepeenra olemasolul
• Märgi paneku kõrgus, s.t alumise märgi (arvestamata tahvlit) allserva kõrgus sõidutee kattest, peab olema järgmine, kui käesolev standard ei määra teisiti: tee kõrvale pandud märgil asulas 2,0 m kuni 4,0 m.
• Teetöödel sõltuvalt kohalikest oludest võib märgi panna sõiduteele lähemale: märgi post võib olla teepeenra välisäärel.

VÄLJASPOOL ASULAT

• Väljaspool asulat võib panna märgi ka kaugemale, kuid märgi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest ei tohi ületada 8,0 m, suuremõõtmeliste juhatusmärkide 621, 622, 623b, 623c, 63, 64 ja 671a korral 12,0 m.
• Märgi paneku kõrgus, s.t alumise märgi (arvestamata tahvlit) allserva kõrgus sõidutee kattest, peab olema järgmine, kui käesolev standard ei määra teisiti: väljaspool asulat 1,5 m kuni 2,2 m.

 MÄRGI PAIGALDAMISE KÕRGUS

• Märgi paneku kõrgus, s.t alumise märgi (arvestamata tahvlit) allserva kõrgus sõidutee kattest, peab olema järgmine, kui käesolev standard ei määra teisiti:tee kõrvale pandud märgil asulas 2,0 m kuni 4,0 m, väljaspool asulat 1,5 m kuni 2,2 m.
• ohutussaarele pandud märgil vähemalt 0,6 m;
• ajutiselt (teisaldatava alusega) teele pandud märgil vähemalt 0,6 m.
• sõidutee ja teepeenra kohale pandud märgil 5,0 m kuni 6,0 m (teerajatise külge pandud märgil võib olla alla 5 m, kuid mitte väiksem kui teerajatise allserva kõrgus).
• Jalgtee ja kõnnitee kohale ning jalgteel, kõnniteel ja ühissõiduki peatuskoha ooteplatvormil posti külge pandud märgi (kaasa arvatud tahvel) allserva kõrgus peab olema vähemalt 2,2 m, jalgrattatee kohale pandud märgil (kaasa arvatud tahvel) vähemalt 2,5 m nende kattest.
• Avariitööde, liikuva iseloomuga tööde ja tööpäeva jooksul teel töökoha asukohtade muutumise korral ajutiselt (teisaldatava alusega) teele pandud hoiatus-, eesõigus-, keelu- ja kohustusmärkidel ning tahvlil vähemalt 0,2 m
• Märkide kaugus elektriõhuliinist peab olema vähemalt 2 m.

Kõik vajaliku leiad meie e-poest: GOSAFE.EE

Sulge